Sõna sai Teele Joost, kes viimased paar aastat töötas Laagri Lasteaias ja püüdis seal lastele edasi anda keskkonnateadlikkust ja loodusarmastust. Enda kohta ütleb ta, et: "Loodusehoidu olen kogu oma elu tähtsaks pidanud ning hea meel on näha, et üha enam on neid, kes minu mõtteid jagavad." Tema esinemise märksõnaks oli "Õpetaja kui suunamudija" ehk kuulsime Teele mõtteid õpetaja rolli olulisusest laste keskkonnateadlikkuse tõstmisel. Teele Joosti sõnul annavad õpetaja otsesed reaktsioonid ja eeskuju lastele aimu, kas mingi teguviis on looduse suhtes sõbralik või võivad olla sellel ka halvad kõrvalmõjud. Näiteks võib tuua olukorra, kus mõnel lapsel on iga nädal uus kleit seljas või mänguasi kaasas ja ta ootab sellele pidevat tunnustust. Õpetaja sellisel juhul ei halvusta kedagi, kuid kutsub mõtlema ka ületarbimisest tulenevatele kõrvalmõjudele ja laiemale ahelale. Rääkisime, kui oluline on luua pidevalt suhet ka loodusega, et selle käekäik saaks lastele korda minna.
Teises vestluses Sandra Nihveltiga rääkisime õpetajatööst Tartus tegutsevas õuelastehoius, sellega seotud tugevalt kogukondlikust aspektist ning ka üsna praktilistest olmeasjadest. Laste suhe loodusega saab õuehoius loodud suuresti sellega, et lapsed veedavad lihtsalt nii suure osa oma ajast õues. Iga õuelasteaed on tänases haridusruumis haruldane nähtus, kuid selles osalevatele lastele, õpetajatele ja kogukonnale sageli asendamatu väärtusega. Õpetaja Sandra mainis, et kui tavalises lasteaias veedetud tööpäeva järel otsis ta õhtuti võimalust õues aega veeta, siis õuelastehoius saab selle vajaduse kaetud kogu päeva jooksul.