Keskkonnahariduse kvaliteedi tagamine
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu tegevuse üheks olulisemaks eesmärgiks on keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamine ühiskonnas ning keskkonnahariduse kvaliteedi tagamine. Ühing juhib keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi ülesehitamist koostöös Kliimaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, toetajaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Teine osa kvaliteedisüsteemist keskendub keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate arendamisele - loodud on pädevusmudel ja selle alusel eneseanalüüsi töövahendi prototüüp. Järgmisena on valminud pädevusi toetav õppevara - Keskkonnahariduse juhendaja käsiraamat. Tegemisel on veebipõhine interaktiivne enesearengu töövahend, mis seotakse ka valminud käsiraamatuga.
Kolmas osa kvaliteedisüsteemist on seotud keskkonnaharidust pakkuvate keskustega. Keskkonnahariduskeskuste kvaliteedi tagamiseks on väljatöötatud enesehindamise metoodika ja keskuste kvaliteedikriteeriumid ning keskuste sisehindamise mudel ja töövahend.
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu tegevuse üheks olulisemaks eesmärgiks on keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamine ühiskonnas ning keskkonnahariduse kvaliteedi tagamine. Ühing juhib keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi ülesehitamist koostöös Kliimaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, toetajaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnahariduse kvaliteedisüsteem luuakse Eesti keskkonnahariduse ja –teadlikkuse tegevuskava 2019-2022 alusel, mis võeti vastu 2018. aastal. Uus keskkonnahariduse- ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025 kinnitati 2023. aasta alul. Eesmärk on saavutada säästva arengu põhimõtetega keskkonnahariduse ühtlane tase erineva taustaga keskustes ja kindlustada heal tasemel ning usaldusväärse keskkonnahariduse kättesaadavus kõikjal Eestis. Kvaliteedisüsteem koosneb kolmest osast.
Esimene osa kvaliteedisüsteemist suunab tähelepanu keskkonnaalaste aktiivõppeprogrammide kirjeldustele, mida hinnatakse kindlaksmääratud kriteeriumite alusel. Õppeprogrammi kirjeldus on kirjalik lubadus selle kohta, mida ja kuidas õpitakse, sh rakendades säästva arengu põhimõtteid. Teadlikkus võimaldab muuta käitumist, kui mõistame loodust meie kultuuri ja majanduse alusena. Õppeprogrammides käsitletavad teemad on lõimitud riiklike õppekavadega ja nende elluviimiseks panustavad ka mitteformaalhariduse andjad.Teine osa kvaliteedisüsteemist keskendub keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate arendamisele - loodud on pädevusmudel ja selle alusel eneseanalüüsi töövahendi prototüüp. Järgmisena on valminud pädevusi toetav õppevara - Keskkonnahariduse juhendaja käsiraamat. Tegemisel on veebipõhine interaktiivne enesearengu töövahend, mis seotakse ka valminud käsiraamatuga.
Kolmas osa kvaliteedisüsteemist on seotud keskkonnaharidust pakkuvate keskustega. Keskkonnahariduskeskuste kvaliteedi tagamiseks on väljatöötatud enesehindamise metoodika ja keskuste kvaliteedikriteeriumid ning keskuste sisehindamise mudel ja töövahend.