Kevad-suvel 2024 toimus kolm keskkonnahariduse koolituspäeva ja Suveakadeemia.
2024. a. olid fookuses kestlikud ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ja keskkonnahariduse võrgustiku arendamine. Vahetati nendel teemadel kogemusi ja praktikaid ning saadi uusi teadmisi ja oskusi.
Iga koolituse omaosalus oli 18 eurot, mis katab osaleja toitlustamise kulu.
Kui koolitusel osalemisest loobutakse vähem kui üks nädal enne koolitust, siis tuleb toitlustuse eest ikkagi tasuda ja varem makstud omaosalust ei tagastata.
31. jaanuaril Tartu Loodusmajas
31. jaanuaril toimus Tartu loodusmajas keskkonnahariduse võrgustiku seminar, mis keskendus keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja materjalide teemale. Seminaril osales 21 muuseumi- ja keskkonnahariduse spetsialisti eri Eesti nurkadest.
Koos läbisime kolme õppeprogrammi töötoa formaadis: Tartu loodusmaja “Vee puhastamise labor” Mai-Liis Vähi juhendamisel, Rakett69 Teadusstuudiote “Taastuvenergia ja roheinseneeria” Trine Kasemäe ja Margit Moreli juhendamisel ning SelgeSiht OÜ “Keskkonnateadlikkuse ja rohetehnoloogiate õpiõu” Raul Savimaa juhendamisel.
Päeva teises pooles tutvustasid lühidalt keskkonnasõbralike materjalide teemalisi programme Maris Rattas (TTÜ geoloogia instituudi Särghaua õppekeskus), Külli Muromägi (Järvakandi klaasimuuseum) ja Linda Saare (MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia). Seminaril osalejad tõid välja, et selliseid kohtumisi võiks olla rohkem, kuna see aitab luua ühist mõtteruumi aktuaalsetel keskkonnahariduslikel teemadel, õppida teineteiselt nii sisu kui eri meetodite kohta ja avastada mida põnevat keegi teeb.
Pildid päevast leiad siit.
II KAE savimaja! Kuidas luua ainetevahelisi kestliku arengu teemasid käsitlevaid õppeprojekte ja -programme.27. veebruaril 2024 Rakvere Riigigümnaasiumis, L. Koidula 11b, Rakvere
27. veebruaril Rakvere Riigigümnaasiumis toimunud koolitusel tutvuti Liisa Puusepa ja Mihkel Kanguri juhendamisel hiljuti eestindatud õppematerjaliga “KAE tegevuskaardid”. Tegevuskaardid aitavad kestliku arengu teemad (Sustainable Development Goals) õppijateni tuua interaktiivse töötoa kaudu, kus saab kestliku arengu eesmärkide üle pidada põnevaid arutelusid ning arendada välja näiteks oma kogukonnaprojekte. Aluseks on võetud Gaia hariduse (GAIA Education) käsitlus kestlikust arengust ning eri teemasid vaadeldakse sotsiaalsest, maailmavaatelisest, majanduslikust ja ökoloogilisest aspektist lähtuvalt.
Koolituse teises osas panid osalejad kokku Sven Aluste loodud savimaja komplekti (seekord küll ilma savita) ja mõtlesid, kuidas nad saaksid seostada savimaja päeva esimeses osas väljamõeldud eri eluvaldkondi siduvate KAE projektiga. Näiteks vaatles üks grupp savimaja kuuenurkset konstruktsiooni võimalusena ehitada maakooli, kus vajadusel suurendatakse või vähendatakse moodulite arvu sõltuvalt õpilaste arvust. Õpilased saaksid ise seda projekteerida ja lahendada erinevaid ülesandeid, alates arvutamisest, kui suur peaks olema üks savimaja moodul, et sinna mahuks üks klass, kuni aruteludeni selle üle, kuidas mõjutaks klassi dünaamikat see, kui kõikides klassides oleksid lauad ringikujuliselt asetatud.
Osalejad võtsid koolituselt kaasa äratundmise, et ka esmapilgul mitte seostavate teemade vahel on seosed olemas ja õppisid paremini nägema seoseid kestliku arengu eesmärkidega. Südamesse läks ka draakoniunistamise metoodika, mis peab oluliseks unistamist, planeerimist, koostegemist ja elluviidud asjade tähistamist.
Pildid päevast https://photos.app.goo.gl/Ash56tT8bfMU7N5s9III Keskkonnahariduse õppepäev Moostes “Ehita looduslikult!”
27. märtsil 2024 Ökoloogilise Ehituse Kompetentsikeskuses, Mõisahoovi tee 5, Mooste alevik, Põlvamaa
Koolitusel tutvuti koolitajate Mikk Luht (Heaenergiahoone OÜ) ja Sven Aluste (Loodusehituse Akadeemia) juhendamisel loodusehituse põhimõtetega.
Tehti põnevaid katseid looduslike materjalidega (erinevad savid, liiv, looduslikud kiud), et mõista nende eripära ehituses kasutamisel. Näiteks, kui segada liiv linaluudega ja teha sellest ämbrisse tambitud mass, siis selle tulemusena valmiv liivatorn on niivõrd vastupidav, et see ei lagune laiali, kui selle peale astub üle 100 kg kaaluv inimene.
Juttu tuli ka tänapäevasest ehitusest ja seal laialt levinud rohepesust, nt materjalide taaskasutamise osas. Kompetentsikeskuse näituse saalis tutvustati põhupaneele, mida kasutatakse juba paljudes Euroopa riikides. Põhupaneelid on palju loodussäästlikum lahendus kui kunstvillad ja masspuit, kuna põhku tekib põllumajanduses väga suures mahus, samas kui puidu saamiseks tuleb raiuda metsi.
Katsete jooksul saadud teadmisi said osalejad rakendada koolituse teisel poolel loomingulise ülesande lahendamisel. Nii valmisid savi, liiva ja põhu segudest ökoehitiste maketid suitsusaunast koerakujulise skulptuurini.
Koolitajad:
Sven Aluste on insener ja keskkonnasõbraliku ehituse koolitaja, on õppevahendi “Savimaja komplekt koolidele” autor ja Loodusehituse Akadeemia ning Hobukooli Pargi looja. https://loodusehituseakadeemia.ee/koolitajast/
Mikk Luht on ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuse – Eestimaaehitus, üks asutajatest ja juhatuse liige, koolitaja ning projektijuht. Ta juhib valdkondlikke planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusprojekte ning esindab Eestis rahvusvahelist brändi EcoCocon.